„Märtsikuine kinnisvaraturg oli jaanuarist-veebruarist märksa aktiivsem. Aasta alguses eurovaimustuses pisut tõusnud hinnasoovid langesid kevade hakuks tagasi mõistlikkele tasemetele. See aktiveeris nii tehingute arvu, kuid teisalt viis kinnisvara väärtust kajastava indeksi põgusasse langusesse,“ selgitas Seven Real Estate Advisors’i partner Urmas Laur indeksi dünaamikat.

Kinnisvaramulli indeksit tõususuunas mõjutavad tegurid jäid märtsis nõrgaks. Indeksi langus on peamiselt põhjustatud ärimaa ja äripindade tehingu- ja pakkumishindade langusest. Vähene tehingute hulk ärikinnisvaraga pole võimaldanud turul markeerida ära kinnisvaramulli järgset uut hinnataset. Ettevõtete bilanssides on kinnisvara valdavalt ülehinnatud ning hinnakorrektsioon toimumata. Seega võib lähiperspektiivis ärikinnisvara tehinguarvu kasv kaasa tuua keskmise hinna languse turul.

Muude varaliikide hinnatasemed püsisid märtsisis vägagi stabiilsed.

Kinnisvaramulli indeksi tipp oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse tipus 2007. a. veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga oli 2010. a. juunis, mil Kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Sel ajal oli elamispindade turg pealinnas juba küll taastuma asunud, kuid äripindade ja maa turg alles põhja kompimas. Tänase seisuga on indeks tipust 46,7 punkti allpool ja põhjast 6,8% kõrgemal.

Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors'i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Kinnisvaramulli-indeks-2011-04-08-indeks-ja-tehingud-indeksina

Autor: Urmas Laur