Indeks tegi jaanuaris võrreldes eelmise kuuga äkilise 5protsendilise hüppe ja jõudis 54,2 punktile.

Tõusu taga olid mitmed tegurid. Tõusu näitab maaturg, mis seekord indeksi kasvu oluliselt ülespoole lükkas. Usalduse naasmine kinnisvaraturule on võtnud pidurid maatehingutelt, kus on valitsenud viimased paar aastat vaikelu.

Täiendavalt tuleb indeksi äkilise tõusu juures arvestada tehingute struktuurset muutust. Jaanuar on alati olnud madala tehinguaktiivsusega kuu ning saabunud euro tõi kauaoodatud rahakate investorite hordide asemel turule hoopis traditsioonilise passiivsuse laine.

Kui 2010. a detsembris sõlmiti Eestis kinnisvaratehinguid 4200, siis jaanuaris kõigest 2400. Siiski näitab võrdlus 2010. aasta jaanuariga, et tehinguid tehti selle aasta alguses 6% võrra enam ja turg ei tohiks enam langusesse minna.

Kinnisvaramulli indeksi kiire tõus viis selle esmakordselt tasemele, kus indeks on kõrgemal aastatagusest näitajast. Jaanuari indeks tasemel 54,2 punkti on mullusest siiski ainult napid 0,4% kõrgemal.

Pakkumise ja nõudluse analüüs viitab selgelt hinnatõusu ootusele. Seda eriti piiratud pakkumisega turusektorites.

Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.

Autor: Urmas Laur